Kas õnnelik ja pikk abielu on ulme?

Õnnelik abielu on selline, kus kummagi osapoole õnnehetkede summa on tunduvalt suurem kui mõnes teises abielus või suhtes. Maailm on kõigest hoolimata üks üsna karm paik, igaüks on suurema osa ajast silmitsi vaid iseenda probleemidega ning seda hoolimata kõrval olevast hoolivast inimesest. Õnnelikumaks peetakse olukorda, kus kaks inimest on koos, isegi kui nad suurema osa ajast tunnevad end üksikuna. Pole suuremat õnne maa peal, kui tunda enda kõrval teise inimese soojust.

Igas abielus on vähemalt 3 etappi. Armunud olekus ollakse pime oma partneri vigade suhtes. Sel ajal tuntakse end tõeliselt õnneliku ja tähtsana. Teises etapis saab inimesest armastuse subjekt ning siis ei sõltuta enam teise inimese tunnetest. Inimene ise armastab teist ja seetõttu on see teine inimene tähtis tema jaoks. Armastus on selles etapis pigem nagu kohustus, sest ollakse ju abielus. Kuskil 40-ndates kerkib üles küsimus, kes ma ise olen? Inimene hakkab iseennast otsima ja huvi tundma, kuhu ta oma elus tegelikult jõudnud on. Iseendal tekib soov ja tahtmine olla õnnelik, olla keegi, aga kuidas? Hakatakse otsima vastuseid. Sel perioodil tormatakse väga sageli otsima uut partnerit ja uut armastust. Naised otsustavad kiiremini uue partneri kasuks, kuigi tundub, et just mehed vahetavad kiiremini oma vana kaasa noorema mudeli vastu. Vaid õnnelikud paarid pääsevad abielu kolmandale astmele. Selles staadiumis enam ei oodata ega eeldata midagi, on sõlmitud koostööleping ja leitakse, et teine vastab enam-vähem vajadustele. Põhitähelepanu pole enam tunnetel. Ka selles etapis lubatakse mõnikord endale armumisi, mis on siis nagu söögiisu tõstmine, aga pöördutakse enamasti koju tagasi. Alles kolmandas staadiumis saadakse aru, mis abielu tegelikult on.

Abielus olles rahuldatakse teineteise vajadusi suurimal määral, mida suudetakse, aga igal etapil isemoodi. Abielu ja vabaabielu erinevus on selles, et vabaabielu jätab pooltele kergema põgenemisvõimaluse. Partnerid ei ole veel piisavalt vastutustundlikud ega mõista abielu ja perekonna tegelikku olemust.

Abielu püsimise peamiseks eelduseks on, et abiellutaks õigetel põhjustel ja kui on paari mindud, peaks keskenduma abielu püsimajäämisele. Abieluprobleemide uurimisel on tulnud välja mitmeid olulisi asju, mille märkamine või täitmata jätmine saab saatuslikuks abieluõnnele.

Peamised probleemid tekivad sellest, et meeste ja naiste vajadused on erinevad. Naised püüavad valida võimalikest valikutest parima oma laste isaks ja nad vajavad turvalisusetunnet, isegi kui väliselt võib paista teisiti. Naistele on oluline ka igasugusest erootikast vaba hellus ning romantika, et kumbki pool võiks olla lihtsalt tema ise. Naised on õnnelikumad, kui vastutus majanduslike murede eest jääb mehe õlgadele. Kui mees on pere toitja ja kaitsja, siis püsivuse mõttes on see hea. Mees saab tunda ennast mehena ja naine naisena.

Soorollide ühtlustumine pole muutnud abielu püsivamaks, pigem vastupidi. Naised soovivad ka seda, et mees võtaks suhet ja pereelu tõsiselt, oleks ka lastele isa selle sõna tõelises tähenduses. Naised ei kannata mingeid saladusi abielus, aga meestele ei meeldi oma muresid kurta. Kuigi varjamise eesmärk on naist muredest säästa, teeb see abielus pigem halba. Naistele meeldib kuulata seda, et neid armastatakse, nad vajavad sõnalist kinnitust tunnetele. Usaldus ja ausus on alati hea suhte alustala.

Mehe põhivajaduseks on füüsiline ja tundeeluline rahuldatus. Need kaks asja ei pruugi saada rahuldatud ühes suhtes. Mees võib oma naisest küll väga lugu pidada ja teda armastada, aga kui seksuaalelu ei paku rahuldust, siis on see suur oht. Ka mehe hing ja ihu vajab oma osa. Naised ei tohiks unustada ka seda, et mehed armastavad silmadega, mistõttu pole tark välimust täiesti käest lasta isegi kindla abielu puhul.

Hea mees on abiks ka kodutöödel, aga ta on kindlasti õnnelikum, kui kodused toimetused naise hoolde jäävad. Enamasti oskab naine paremini ja mehel on nii hubane tagala enda laadimiseks, kuhu välismaailma raskuste eest põgeneda. Kui kodu on korras ja naine hooliv, saab ta sealt oma hingele ja ihule toitu.

Mehed vajavad väga tunnustust oma tegudele, nad vajavad imetlust ja heakskiitu. Pidev irisemine või mahamaterdamine on kindlasti hukutav abielu jaoks ja eriti mehe jaoks. Isegi kui kokku jäädakse, ei ole muserdatud tuhvlialune mees enam mingi rõõmutooja.

Mees hindab rohkem ühiseid harrastusi. Abielus olles tuleb leida aega nii kahekesi olekuks, kogu perega olemiseks kui ka ainult iseenda jaoks. Kõik see on heas suhtes vajalik. Juba enne abiellumist oleks vaja selgeks rääkida teineteise vajadused ja ootused ning avameelset suhtlust abielus on vaja hoida. Seetõttu ei olegi mõistlik abielluda kõige kuumema armumise ja kire ajel. Püsivaks abieluks on vaja hoopis rohkemat.

Üks suur põhjus, mis inimesi lahku ajab, on raha. Ka kõige paremates suhetes tuleb ette rahatülisid. Esikohal pole mitte tülid laste, seksi, sugulaste vm. teemal, vaid just rahatülid ja seejuures pole tähtis, palju keegi teenib. Rahatülidest toibumine võtab ka kõige kauem aega, sest kasutatakse karmimaid sõnu ja tülid kestavad kauem. Paarid, kes juba suhte alguses sel teemal tülitsevad, on lahkuminekule määratud. On väga oluline, et enne abiellumist oleks selge teineteise suhtumine rahasse ja maistesse väärtustesse.